DJ JS ONE

Pean kurvastusega teatama, et te ei kuule sellel nädalal Programm saates DJ JS One’i intervjuud, kuna see müstilistel põhjustel lihtsalt ei salvestunud minidiskimängijale. Technics SL1200 grammofonil on olemas kolm nuppu. Play/stop, 33-kiirus ja 45-kiirus. Lisaks veel üks eebel, millega annab muuta mängija kiirust. Nii lihtne ongi. Sellel pagana minidiski mängija/salvestajal oli neid nuppe minu jaoks liiga palju. Vähemalt nii palju et DJ JS One’i intervjuud mitte salvestada, kuid salvestada mõned hetked hiljem toimunud teine intervjuu, ilma et oleks ühtegi nuppu rohkem vajutanud. Ju siis polnud ette nähtud.
Igal juhul püüan nüüd kiiresti, enne kui unustan, mälu järgi mõned seigad sellest intervjuust teieni edastada. Mälu pole mul kah teab mis hea enam vanas eas, aga ma proovin ikkagi.
Tegemist oli tõeliselt toreda, asjaliku ning jutuka inimesega. Ja mitte ainult! Olles põgusalt kuulanud ka tema esikalbumit ning nähes mida mees kahe eelmaintud Technicsi plaadimängijaga suudab teha, olen veendunud et ta on ka suhteliselt andekas noormees.
Kogu see üritus poleks kindlasti olnud nii hea kui ta oli, kui poleks olnud JS One. Ma olin täielikkus lummuses tema seti ajal. Nii palju vana ja head, ilusat ja tuttavat ja täiesti uskumatus esituses. Ma vist seisin viimati nii kaua liikumatult ühe koha peal, kui Tony Vegas Eestis käis.
Niisiis esseevormis lühike ülevaade toimunud jutuajamisest. DJ JS One’ga.
Esiteks pärisin tema esikalbumi kohta, mis tuli ka hiljem korduvalt esile. Promoma peab ju. JS One kõneles Ground Original nimelisest teosest suure õhinaga, mind lõi pahviks näiteks esinejate nimekiri: El Da Sensei, Evidence, KRS One, Royce The 5′ 9”, Ill Bill(Non Phixion), Masta Ace, Planet Asia, Big Daddy Kane, O.C., Kool G Rap jne. Ning loomulikult Rahzel, tänu kellele on JS One kõigi nende inimestega kohtunud.
Just tuuritades koos Rahzeliga sai ta võimaluse mängida oma biite sellistele kuulsatele mc-dele. Küsimuse peale, kas kõik need inimesed olid kohe silmagipilgutamata nõus JS One’i biitide peale räppima, saan eitava vastuse. “Kõik esinejad said oma riimide eest rahalise tasu”, räägib mees.
Õnnelik mees muide. Oma 15 aastase karjääri, mis alles praegu tundub tõelist hoogu saavat, äsja on mees nimetatud Rocksteady Crew auliikmeks rühmituse 25-aastase juubeli puhul (“now that’s big”, nagu Rahzel live ajal ütles), töötanud koos maailma parimate mc-dega ning saanud heakskiidu enamustelt oma iidolitelt.
Tulles oma eeskujude juurde mainib mees silmapilgutamata DJ Premieri. “Ma ei häbene tunnistada, et matkin teda, tahan teha vähemalt sama head muusikat. Kasutan oma muusikas palju scratche nagu Premier’gi. Leian, et see on parim viis kuidas dj saab midagi öelda. Sest meie dj-d, räägime oma kätega, kuna me ei riimi”
Siit jõudsime kohe ka minu enda lemmikteema juurde. Turntablism ja üldse see dj värk. Ärge nüüd ülejäänud lugejad, kes te lootsite näiteks teada saada, mida KRS One enne räppimist sööb või kas Ill Bill’iga on raske suhelda, solvuge. JS One on ikkagi dj ja produtsent.
Küsisin tema suhtumist hetkeseisu turntablismismis. Ning mees vastas: “arvan, et kõigepealt tuleks enesele põhiasjad selgeks teha. Saada kaks plaati ühte rütmi, alustada põhilisest, mitte hakata kohe crab’e ja flare’e tegema. Tähtis on showmoment, kuna dj on ikkagi meelelahutaja ning teda peab ka visuaalselt olema hea vaadata. Tänapäeva noored võivad kopeerida kellegi teise battle seti, mida nadon kuskilt ITF-i või DMC video pealt näinud, kuid samas ei ole neil mitte mingit originaalsust ning ka põhiteadmisi napib. Mina näiteks püüan saada sama heaks nagu olid näiteks Cash Money, Mixmaster Mike jne. Nad kõik on mu mängimist kuulnud. Q-Bert, Cash Money, Afrika Bambaataa, Mike ja paljud muud on näinud kuidas ma mängin ja selle heaks kiitnud. Ma olen saavutanud enda jaoks tähtsaima. Inimesed, keda mina austan, peavad lugu sellest, mida ma teen ja mulle sellest piisab”. Siiski arvas mees et vahest battleda lõbu pärast, ei ole üldse halb kuna see on see millele hiphop kultuur põhineb. “Battle on lõbus, olgu ta siis mc-de, dj-de, või breikarite vahel.”
Mees annab välja ka breigiplaate ning oma settides mängib põhiliselt vanakooli asju. Kahjuks tegin intervjuu enne tema setti ning ei küsinud, milles asi, kuid kuskilt oli hiljem kosta, et vanakooli setid on justkui tribuut Jam Master Jay-le.
Kui tulla tagasi JS One’i produktsiooni juurde, siis selgus et mees hoiab asja tõelisena igal rindel. “Vahetevahel võib süntesaatoreid sinna tänna lisada, kuid MPC (Akai MPC-seeria samplerid) on põhiline. See on üks hiphopi alustalasid”. Tegelikult polegi mujal maailmas vist vinüülide kuulamine ning mittesoftisämplerite kasutamine mitte niivõrd kiip it riil-teema kuivõrd elementaarne. Mõelge üle terve maailma enamus hiphoppareid võtavad seda kõike sama iseenesestmõistetavana kui paljud teist mp3-de tõmbamist ja muusika eest mitte maksmist.
Küsisin veel sellist, et mida ta teeks kui näiteks Ja Rule paluks temalt biiti. “Kui saan selle eest raha, et toetada oma underground hiphop-tegemisi, siis miks mitte” Samas lõi ta kõhklema ning arvas, et oleks ehk targem seda mingi muu nime all teha.
Igaljuhul niipalju siis JS-One’ist. Kui aega saan lisan plaatide-sektsiooni alla ka paar sõna tema Ground Original albumi kohta paar sõna.
Märkuseks veel niipalju, et ümber JS One’i oli enne käesolevat intervjuud, mille kohta ei ole ühtegi jälge peale selle, mis minu peas, terve hulk kodumaise hiphopi tegijaid. Palukski kasutada seda kommenteerimise osa selleks, et kellel midagi jäi meelde rohkem kui mulle või kui keegi vestles JS One’iga mõnel teisel teemal või pikemalt kui mina, siis kirjutage sinna. Luban, et kui mul endal midagi meenub, panen ka kirja. Ja vabandan, et ei oska tänapäeva tehnikaimesid kasutada.

Paul