Intervjuu ühe tuntuima Saksa HipHop kultuuri ajakirjanikuga Falk aka. Hawkeye, kes on Eestis tuntuks saanud Supreme’i aegadest, mis eelmine aasta VIVA Zwei pealt eetrisse pääses. Nüüd aga on ta väljavahetanud MC Rene “Mixery Raw Deluxe-st”. Kohtusime mehega Splash! Festivalil Saksamaal, kus saime mehega niisama chillida. Intervjuu on läbiviidud vabas vestluse vormis, õigemini Falk ise kujundas ta selliseks, sest sellel mehel ei lõppe jutt kunagi, ja tõenäoliselt oleksime kauemgi rääkinud kui Talib Kweli lavale ei oleks tulnud. Igal juhul väga palju huvitavat ja mingis mõttes harivat lugeda. Lugege igal juhul läbi… järsku oskame midagi vanadelt tegijatelt õppida.

Mamania: Meil oli kunagi eetris raadio-saade, kus me andsime edasi infot, mis viimastes Supreme saadetes on toimunud ja mida huvitavad seal räägiti. Pealmiseks põhjuseks oli, et väljaspool suuri linnu ei eksisteeri ei SAT-TV-d, ega kaabeltelevisooni. Väga kahju, et Supreme ära kadus!

Falk: Kas te vahetate ka omavahel saate lindistusi ja kas te ka kopeerite seda “sitta”?

Mamania: Nt. Vestax Extravaganza, saadet oli kokku kaks tundi, vahetati omavahel väga palju. Kuid ka muid asju, mitmed kontsert lindistused, k.a. Splash … intervjuud … nt. KRS-One-iga. Igal juhul on lindis väga palju “sitta” ja igati lahe.

Niko: Peaaegu sama seis ka Eestis. Supreme oli üks suur…tõsine aken Eestis HipHop kultuuri jaoks ja hea vaheldus ainukesele HipHop saatel Eestis – Linnadzungel. Ja eks said sa ka osaliselt Eesti HipHop päid harida, kuid siin kohal mitte kõiki… ikkagi keele barjäär. Ega Eestis puuduvad tegelikult suured meediumid, mis HipHopi vastu huvitunneks ja seda kajastaks … nüüd küll Linnadzungli kõrvale on tekkinud ka hiphop.ee, kuid see ei rahulda neid vajadusi, mis meil eksisteerivad. Tahaks nüüd kiirelt küsida, et kuidas sa üldse Supreme’i tegema hakkasid, kuidas sa asja sisse sattusid?

Falk: See käis siis umbes nii ….., et Supreme’i toimetus oli juba mingi 6 kuud saatejuhti otsinud …. nad olid jõudnud mingi hunniku erinevaid varijante läbi kaaluda …. kuid nad ei olnud kunagi rahul sellega mida nad nägid ja kuulsid …. ja siis – mingi hetk nad olid Curse’i kasuks ära otsustanud. Nad tahtsid kindalt Curse’i saatejuhiks, kuna Curse’le oli selge, et see talle palju tööd juurde toob, ning ta muusika tegemisest tõenäoliselt loobuma peab, loobus ta sellest pakkumisest. Kuid ta andis toimetusele infot, et ta teab kedagi, kes juba kolm aastat raadios töötab, just HipHopiga selles vallas tegev on … vaadake see mees lihtsalt üle. Toimetus organiseeris siis kohumise, kus ma neile ära rääkisin, mida mina sellest saatest ootaksin. Nemad rääkisid siis mis nemad teha tahavad ja nädal hiljem oli juba tööl. See oli õnn ja kokkusattumus, kombineeritud aga sellega, et ma juba HipHop ajakirjanikuna 94ndast aastast tegev olen. Kirjutasin ma artikleid 94ndast – 97nda aastani väga erinevatesse ajakirjadesse, peale seda tegelesin ma kolm pool aastat raadioga, ning siis ma maandusin televisioonis. HipHopi endaga tegelen ma juba aastast 83 ja kõik need faktid oli toimetusele muljetavaldavad. Võtsid nad siis minu ja tahtsid lihtsalt näha mis siis asjast saab.

Niko: Ma olen kuskilt kuulnud, et sa oled kunagi ka sõnaseadmisega tegelenud. Kas see nüüd vastab tõele, seda ma ei tea, aga järsku kommenteerid?

Falk: ….(nägu nalja täis)…. Kunagi ma tõesti räppisin, kuid 98ndal aastal ma siiski lõpetasin ja põhjuseks võin kindlalt tuua seda, et ma olen lihtsalt niivõrd halb sõnaseadja. …. Ma pole ka kunagi hea MC olnud… kunagi ma küll võisin ennast võrdsena teiste kõrval tunda, siis ka juba mitte päris kindalt …. lihtsalt teiste arenesid edasi…. ja kuna on niigi palju kehvasid MC-sid, siis ma lihtsalt ei tahtnud nende sekka kuuluda. Ma olen tegelikult paljudest HipHop valdkondadest loobunud… seal hulgas breakimisest, kuna jällegi ei suutnud ma ennast piisava tasemini viia, mida oleks tahtnud saavutada. Joonistamisest loobusin, kuna lihtsalt kehv olin. DJ-nduse lõpetasin, sest ma ei olnud piisavalt hea. Kuigi ma hiljuti jälle Turntableite komplekti muretsesin, üle kümne aasta, sest viimase komplekti müüsin ma ligi kümme aastat tagasi maha. Nüüd võib öelda, et ma selle alaga uuesti alustan, kuigi samas ma ei nimetaks ennast praegult DJ-ks, kuna ma tõesti ei taha DJ-sid solvata. Ma lihtsalt mängin plaate, mul on n.ö. oma plaadikogu ja isegi täna mängin ma Southpole telgis mõned palad, kuid ma ei nimetaks ennast kunagi DJ-ks. Mida ma tõsiselt hästi oskan… on produtseerimine… ma teen biite …. ja ajakirjandus valdkonda pole ma kunagi välistanud, et ma mingi hetk televisioonis tegev olen. Enne seda kui ma VIVA-sse tööle asusin ei teeninud ma oma ajakirjaniku tööga ühtegi marka ja see ei olnud ka minu jaoks rahaline platvorm. Isegi raadios ei teeninud ma markagi, kuigi kolm aastat tegin ma kahe tunnist otsesaadet. Ma lihtsalt tahtsin seda teha, kuna ma armastan HipHopi ja tahtsin, et HipHop kultuur oleks meedias korralikult esitletud. Kuna seda keegi paremini ei teinud siis ma pidin, ennast sellesse keskpunkti seadma. Kuid minu tõeline kutsumus on siiski biitide produtseerimine!

Niko: Järsku saad sa siiski mõne omad “halvad” riimid laduda, stiili näiteks?

Falk: EI, EI!!! Unusta ära! That’s to weak! …. Aga te saate kindlasti mp3-sid tsekkida… otsige netist üles Spax-i lugu Spax feat. Walkin’ Inner Streets…. otsige Spax-i ja loo nimi on “No gimmiks”… seal räpin ma teist salmi ja kolmandat salmi jagame me Spax-ga kahepeale. That’s WACK!!!

Niko: Loodame, et keegi selle järgi tsekkib ja vaatab mis inimesed siis asjast ka arvavad.

Falk: … (lõbusalt)…. Ma pean enda kaitseks ütlema, et sisse räppitud sai see 97ndal aastal ja ma tõsisel häbenen sellepärast.

Mamania: Ma tahaks teada, et kõiki inimesi keda sa intervjueerisid Supreme’i ajal, KRS-One, Primo, Guru jne., kas sa tundsid neid kõiki juba eelneval personaalselt või kuidas need asjad täpselt käisid. Järsku seletad lahti.

Falk: Ma tegelikult ei tunne neid staare kõiki isiklikult, ehk kahte-kolme inimest küll, kuna nad olid juba varem Saksamaal viibinud ja mul on nendega varasemaid kokkupuuteid olnud. Siis mõningatelt intervjuu saanud, no nt. Evil Dee … see mees on lihtsalt lahe tüüp, et temaga ei saa kohe mitte sõber olla… temaga on vist kogu maailmaga sõber! KRS-ga … oli näiteks selline teema, et KRS tegi parasjagu oma plaati ja plaadifirma küsis, et kas me ei tahaks intervjuud teha … me olime muidugi nõus. Nemad siis panid kinni intervjuu aja, maksid kinni lennu NY-sse ja sealsed elamiskulud, seal siis tegime intervjuu D&D Studios …. nii see kõik siis toimus. Isiklikku suhet selle 20 min., … no ok, KRS-One-ga kaks ja pool tundi… selle aja jooksul ei ole võimalik luua seda sidet, mille sa lood oma sõpradega aastaid…. küll on võimalik enam-vähem paika panna, et kas see inimene on “persepea” või on ta siiski meeldiv inimene. No aga, nii et ma saan öelda, et “Yo! KRS, my homeboy! bla bla bla …”. Mulle teeb seepärast tihtilugu nalja DJ-de MixTapeidel…. shout out… nt. “Here is KRS-One, I am reprezentin’ for my man DJ “sitanägu”, ok … super cool…!.” See ei tähenda siiski midagi, mees lihtsalt läks KRS-i juurde hoidis siis korra tal mikrit nina all, jaa kõik!” No ok, mõned inimesed leiavad, et see on lahe, kuid see ei tähenda mitte midagi! Sul ei ole mingit isiklikku suhet ja ei mingit tõelist kontakti. Tegelikkuse ei olegi see kõigiga võimalik, mul ei isegi mitte Saksa artistidega tõelist sidet… kuigi me elame ühes riigis, isegi ühes ja samas linnas… osaliselt pole see võimalik juba seepärast , et igaüks tegeleb oma äriga. Kui ma õhtuti ringi chillin’, siis ikka oma vanade sõpradega, keda ma juba 10 aastat tunnen ja juhuslikke intensiivseid sõprusi loon väga harva.

Mamania: Oma eelmisele mixtape’le lasin Tyron Ricketsil ühe skiti teha ja Leedus inimesed hakkasid kohe küsima, et kas sa tõesti tunned teda. Ma küll üritasin inimestele selgeks teha, et need asjad ei käi ainult sellepärast, et ma teada tunnen – vaid see on rohkem promo värk! See on puhtalt mixtape’le, see annab asjale värvi juurde!

Falk: Ok!… sulle on see muidugi selge, sulle ei tekita see ka mingeid probleeme. Kuid publik ei suuda sellest aru saada ja siis nad tulevad sinu juurde ja ütlevad…. hei vaata….. või isegi räägivad su seljataga, et tsekka teda, et kuna ta nüüd tunneb Tyronit, et ta arvab nüüd, et olen jube sheff, eriti “kõva mees”! See lolljutt, mis su seljataga hakatakse rääkima!

Mamania: Siiski esmatähtis on, et meie sellest aru saame ja õiged inimesed sellest arusaavad! Tegelikult on see igasuguste asjadega nii! Nt. Ma olen gruppis G&G Sindikatas DJ ja mul on palju sõpru, ning nende sõprade sõbrad räägivad, et mina tunnen nüüd neid jne. Kohati on see ikka päris karm ja halenaljakas. Samas mõelda, et Leedu on ikkagi nii väike riik ja see on siin võimalik, siis tuleb ikka ahastus peale. Igal juhul üks suur jama see on!

Falk: Ma arvan, et see on tõeliselt inimlik! Ma usun, et on inimlik, et nad tahavad ennast tähtsamaks teha! Nad näevad, et keegi on neist kõrgemal ja nad üritavad selle arvelt seda endale külge pookida, siis näitavad, et vaata ta minu sõber ja teevad seda ehk seepärast, nad arvavad, et nad ise ei ole niivõrd väärtuslikud (tähtsad). Sellest on tõeliselt kahju, kuna tegelikult arvan, et kõik inimesed on võrdse, olgu ta siis MC, ning nimeks Curse või kuulajate seas istub ja nimeks …. ükskõik kes, kuna nad on ikkagi võrdsed. Üks oskab küll hästi räppida ja teine mitte, siiski on nad mõlemad inimesed. Peter, aga arvab siis, jess, ma tunnen Curse’i ja ma olen lahe… “ma olen lahedam kui sina, sest ma tunnen teda!” See on inimlik ja seda juhtub igal pool, ka “Zimbuktus”.

Niko: Mind huvitab, et kas sul praegult Mixery Raw Delux-ga rohkem stressi(tööd), kui Supreme’i ajal?

Falk: See on siiski natuke lihtsamad kui Supreme’i ajal, asjad on tunduvalt rahulikumad, kuna toimetuses on praegult rohkem inimesi ja nädalas on ka kõigest üks saade nelja asemel. Küll on palju tööd…. kuid nüüd ma hakkan vaikselt mõistma mis eelmine aasta toimus, kuna ma tegin eelmine aasta 220 intervjuud, kui sa natuke arvutad, siis 75% aastast rääkisin ma erinevate artistidega, nende muusikast või mida muud ettevalmistanud…. kui ma parasjagu mingeid saateid graffitist tegin, nagu need hardcore bombingu saated Berliinist, kus mehed Jardis joonistamas käisid. …. ma tegelikult ei mõistnud samal ajal, kui ma neid saateid tegin, et …. wow! … sa just kohtusid KRSiga… hull!… sa just rääkisid Guru ja Primoga. Seda ei suuda vist eriti keegi endale selgeks teha , kui ta parasjagu asja sees on… Nüüd on mul hetkel õhku ja ruumi .. ning nüüd ma märkan alles, kellaga ma kohtusin ja mida ma tegelikult tegin… rets!

Niko: Viimasel ajal kui ma sind Mixerys jälginud olen, siis sinu kommentaarid intervjuudes ja ka küsimused … on läinud tunduvalt kriitilisemaks, mõneti ka “mürgiseks”. Mis võiks selle põhjuseks olla?

Falk: Kui nüüd sellest rääkida, et ma neile mõnikord märkusi teen, et nad mulle närvidele käivad… ja ma eelmine aasta neutraalsem tüüp olin, siis tõenäoliselt on see sellega seotud, et ma olen juba rohkem kui 200 intervjuud teinud ja umbes 10% neist kellega ma rääkinud olen, mulle tõesti närvidele on käinud… artistid kes tõsiselt jama teevad…! Artistid kelle ettekujus hiphopist jama on…. aga intervjueerisin ma neid neutraalselt, kuna ma ei tahtnud eriti keskpunktis seista ja lasin neil oma “sitta” teha… no ok! Aga vahepeal on lihtsalt niivõrd palju negatiivset energiat HipHopi tekkinud, kuid mitte ainult tänu nendele artistidele, vaid ka üle üldse mis HipHopis praegult toimub. Ma olen sellest lihtsalt niivõrd stressis ja vihane, et ma lihtsalt ei taha neutraalsel pinnal seista ja kui mul vastas mingid “persepead” istuvad, siis ma tõesti ei suuda ennast enam tagasi hoida! Samas leian, et Chris tegelikult tunduvalt agresiivsemalt oma intervjueeritavale artistile peale lendab. Ja Chrisil on see probleem, et paljud kohalikud artistid teda ei salli, ning nad ei taha üldse Chrisiga intervjuusid teha, kuna nad teavad, et ta viib nad nii kaugele, et nad omast lollusest vastu seina sõidavad. Kui sa “Rheim Kultur” saadet nägid, siis Chris lihtsalt lammutas Ferris MC laiali. Ferris lihtsalt koguaeg korrutas sisuliselt seda…. et ok, mul ei ole enam edu ja ma pean publiku heakskiidu jaoks uuesti kõvasti tööd tegema, mind ei tellita enam festivalidele….jne. Kuid kõige selle juttupeale Chris ta lihtsalt laiaks lõi ja saia peale määris. Ferrisele see käis muidugi väga närvidele ja ta lootis, et asja uuesti teha saaks või siis üldse eetrisse ei lastaks …. kuid hey!… nii sai see tehtud ja kõik! Seepärast mitmed artistid ütlevad … ei! …. ma tahan ainult Falkiga seda intervjuud teha, sest nad teavad, et ma nõks sõbralikum olen … see käib ka mulle närvidele … misasja… neil on lihtsalt hirm, et nad ennast lolliks teevad! Ma ei saa ju ometi neile abiks olla, et nad ennast lolliks ei teeks.

Niko: Ma olen Splash! festivalil juba teist aastat ja mulle tundub, et eelmine aasta oli festival mulle tunduvalt mõnusam ja “perekondlikum”.

Falk: …. (mõistmatult)… Tegelt ka või?

Niko: Minu jaoks see tundus nii! See aasta ma kohati näen, et artistid ja publik ei klapi omavahele, neil on mingi barjäär. Artistid ei suhtle publikuga niivõrd aktiivselt ja nad hoiavad distantsi. Samuti on publik tihtilugu liiga kriitiline, vahest kohtan isegi arvamust, et see festival üks suur jama ja kommerts on. Eestis tunneksid kindalasti hulk inimesi ennast sellisel üritusel väga hästi…. no ok… aga mis võiks selle põhjuseks olla?

Falk: Nüüd kui tagasi tulla selle juurde, et sinu jaoks see aasta kuidagi vähem personaalne on, siis minu jaoks on asi täpselt vastupidi. Esimest korda olin ma siin 2000 aastal, toimus asi kõik järve ääres ja asi meeldis mulle väga, mul olid küll hullud hambavalud… minu tarkusehambad tõmmati pärast seda välja… kõik neli…aga ikkagi oli lahe. Siis kui ma aasta hiljem tulin, eelmine aasta… oli minu jaoks üritus ehtne “sitt”. Sinule küll meeldis, mulle aga asi ei meeldinud. Asi toimus üleval põllu peal – põld haises, kogu aeg ma mõtlesin, et ma kõnnin vedelal sital. Samas ma mõtlen, et eelmine aasta selline personaalne side oli ikkagi tunduvalt raskem, kuna kõik oli kuidagi liiga hajutatult. See aasta on asi jälle järve ääres ja visuaalselt on asi ka vastuvõetavam, artistid on palju tugevamad(see selleks)… Siiski leian et suhtlus artistide ja publiku vahel on see aasta lihtsam, kuna kõik on tunduvalt kompaktsem. Sa lähed lihtsalt festivali alale sisse ja võid vabalt järve äärde minna ja nautida… ja mul on see aasta rohkem tahtmist välja minna ning asja nautida.
Nüüd miks saksalased seda üritust hinnata ei oska… ei tea ma tõesti. Kindalasti saad sa aru sellest, et “uhh! suvel on niipalav võiks jahedam olla” ja kui talv tuleb siis “jessukene! nõnda külm.. millal sooja saab!” Ma arvan jällegi, et see midagi inimlikku – sa tahad midagi saada ja kui sul on see olemas, oled sa jälle rahulolematu. Näiteks 80ndatel aastatel soovis kogu Saksa HipHopi kogukond, et HipHop ka meedias kajastuks… Meil oleks ajakirjad, raadio saated, TV-Show-d jne. Nüüd meil see kõik olemas ja me ainult räägime taga ja oleme rahulolematud. “Everything is Wack!” … Siiski on ka väga palju jama, aga kui ma pean inimestega arutlema teema üle, et kas “Flying Steps” peaks “Miki Hiire Klubis” Breaki õpetama, siis ma tõsiselt vihastan. No mida see tüüp veel tahab näha “Miki Hiire Klubis”, et kas seal peaksid mingid suvalised lohhid, lastele tantsimist õpetama, nagu 80ndatel oli eetris saade… mingi tervise saade….kus üks pantomiimiga tegelev tüüp “Eyzigul” meile Breaki õppetas. Ta ei olnud aga HipHop, ta oli kõigest näitleja… kuigi ta jama oli… sai meist ikkagi midagi. Kuid siiski soovisime, et tema asemel võiks seista kes HipHopist pärineb, keegi meie seast. Nüüd on siis “Flying Steps” “Miki Hiire Klubis” ja see tüüp on närvis, et seal keegi meie seast on. Miks ta arvab, et see “sitt” on, kas meile peaks jälle “Eyzigul” eetris pantomiime õpetama…. no see oleks tegelt “sitt”. Ma ei saa sellest suhtumisest aru, et me ei tohi olla kommertslikud, me ei tohi “Miki Hiire Klubisse” minna ja ei tohi muusika edetabelites olla. SEE ON TÄIELIK JAMA! Inimsed ei ole kunagi rahul ja ma ei tea miks:). Aga ma luban sulle, et kui Teil mingi festival toimub, mis rohkem kui kaks aastat kestab, siis hakkavad esimesed tagarääkimised pihta… 100%. Inimesed lihtsalt ütlevad, et see on sell-out.. kommerts… eelmine aasta oli lahedam… siis oli ikka eriti lahe… nüüd tuleb aga ainult sitta…. INIMESED ON AHVID!!!

Niko: Missuguseid soovitusi annaksid Eesti HipHop tegelastele, et meie stseen ei lõheneks? Me oleme veel oma arenuga Saksamaast mingi 5 aastat maas, kuid siin on seda väga hästi näha.

Falk: Seda ei ole võimlik ära hoida… seda ei ole võimalik suunata… probleem on selles, et ei ole kedagi kes seda juhtida suudaks, see lihtsalt juhtub… Mida ma pidevalt näen, et mida edukamaks HipHop ühes või teises riigis kujuneb, seda rohkem lõhenevad omavahel kultuuri osad… . Nad kujunevad ümber igaüks omamoodi kultuuriks. Minu jaoks koosneb HipHop kolmest osast, kõik muidugi räägivad, et neli, aga minule on neid kolm – muusika, joonistamine, tantsimine. Kõik muidugi hakkavad ajama, aga mis DJ-st ja MC-st saab. Need elemendid on minu jaoks aga muusika kategoorias juba olemas… automaatselt on seal ka kohe Beatboxing, mida ka viiendaks elemendiks nimetatakse. Muusika hõlmab ka inimesi kes tegelevad produtseerimise, ürituste promootorid, ajakirjanikud… see on palju lihtsam definitsioon. Pealegi kõik inimesed kes sellega tegelevad, armastavad HipHopi igaljuhul. Vot… just need kolm kategooriat hakkavad üha rohkem lõhenema. Tekivad, siis eraldiseisvad Graffiti üritused, kus ühtegi MC-d ei ole, ühtegi breakarit… Siis Breakdance üritused, kus ühtegi MC-d ja Writterit ei ole. Nüüd see hakkab üha enam levima, mida edukamaks muusika edetabelites muutub, või siis mida rohkem inimesi muusikat kuulama hakkab. Mida moodsamaks asi muutub, seda coolim see teie riigis saab olema… Hey! Ma tahan niisama Cool olla nagu MC-d, ning nad ei lähe breakareid vaatama ja see ei huvita neid “sittagi”. Nad ei lähe isegi mitte Writterite tegemisi vaatama, kuna nad tahavad olla sama coolid nagu räpparid. Ainukese väljapääsuna näen ainult järgmist võimalust. Kui kõik MC-d kokkuhoiavad ja nad üheskoos oma noorele publikult, kes neid imetleb, pidevalt meeldetuletama, et asjas on rohkem kui ainult muusika. Aga kas selle abil nendest konfliktidest on võimalik hoiduda… Ma arvan et mitte!!! Pealegi arvan, et vaidlused ja konfliktid on tähtsad, paljud muidugi pidevalt üritavad asja “õigesse” vakku ajada…”Miks te peate üksteis pidevalt dissima ja teineteist sitaga loopima”. Ma leian, et see on tervislik… ollakse ausad, öeldakse välja mis on “sitt”, siis dissitakse teine-teist… Battle… sõnasõda! Ega nad siis poksi, tulista üks-teist maha… nad peavad lihtsalt räppima, see on ju ometi ok ja pealegi on see cool. Kui seda “tervislikul” tasemel hoitakse, leian et asi on täitsa mõistlik.

Mamania: Sa oled tihti erinevate artistide käest küsinud, et öelge kolm plaati mida igaüks peaks kuulama. Mis siis sinu arvates need olla võiksid – klassikud?

Falk: …. Kuule see on SUPER nahaalne!!! Neid on ju niipalju… aga ok!
Ultramagnetic MCs – “Critical Breakdown”!
Public Enemy – Kõik albumid!
Kõiki Boogie Down Productions plaadid!
EPMD-d kõik!