Minu jaoks oli räpiaasta 2014 väga huvitav, eksperimenteeriv ning hip-hop leidis oma tee uuesti mu südamesse. Kui täitsa aus olla siis ei kuulanud ma kõiki uusi plaate (Commoni ja J.Cole-i plaadid on mul siiamaani korralikult läbikuulamata) algusest lõpuni ega süvenenud igasse beefi ja haippi. Minu list ongi selline suht pealiskaudne ning mainstream isegi ja panin nii kodu- kui välismaised lood, albumid, artistid ja produtsendid kõik segamini.

Top 10 asja hip-hopis aastal 2014

10. Rae Sremmurd  – “No Type”

Puhas guilty pleasure värk. Nii halb, et on hea.

9. Nicki Minaj

Anaconda oli ainult silmarõõm aga “The Pinkprint” album tervikuna töötab. Õnneks lõpetas Nicki ära oma Roman ja EDM teemad ning ka teiste artistide lugude külalisena sai hästi hakkama. Neiu on andekas räppar ja lõpuks ometi otsustas ta seda poolt endast rohkem näidata.

8. Kendrick Lamar – “I”

Kendrick suutis üllatada sellise ”pop” räpiga aga minu arust oli see täpselt õige asi mida teha pärast good kid, m.A.A.d city-t.

7. DJ Mustard

Hit pon toppa hit ütles Capleton kunagi. Täpselt nii oli DJ Mustardiga eelmine aasta. Saund hakkab juba veits igavaks ja kordamiseks kippuma aga temast ei saanud üle ega mööda aastal 2014.

6. Suur Papa – “Lasnah”

Ma pole üldiselt väga gängstaräpi fänn aga see istub ja on aus. Täpselt selline nagu Eesti gängstaräpp peakski olema. Papal on lüüriline skill, karakter ja piisav enesekindlus, et kogu see asi välja mängida. 

5. PARTYNEXTDOOR –  “Recognize ft. Drake”

Korralik ulgumine, väike Jamaika sample ja sügavad bassid. Eks Drake’i feat tõmbas ka selle loo tuntuks aga ütleks, et selle loo kohal tegi Drake õige otsuse ja ”Tuesday” kohal vale otsuse.

4. Rick Ross – “Thug Cry“

See lugu tundus kuidagi nii nostalgiline millegipärast. Mõnus uut ja vana segav biit, korralik refrään ja isegi Lil Wayne ei häirind. Rossil ka mõned head killud.

3. 100s – Ivry EP

Tuleviku G-funk koos postmodernse Rick Jamesi ja ratchet räpiga. Mis sa veel tahad?

2. Genka/Paul Oja

See album on vast igas listis aga peabki olema. Olles osaliselt Soomest pärit olen ma alati pidanud eesti räppi liiga tõsiseks. See on aga midagi uut, värsket, huvitavat ja mis kõige olulisem — sisaldab huumorit. Neid golden era stiilis biite ja räppe on juba piisavalt Eestis kuuldud.

1. Ty Dolla Sign

Põhimõtteliselt kõik, mis see mees tegi aastal 2014 läks mulle korda. Eriti meeldib “Stand For”, mis on mänginud mul peas ja mängijates non-stop pärast ilmumist.