7 – Nokturna

ÖÖrahu on juba,
Kuid ma unetuna,
Mötlen linnale,
Mis sealpoolaega
Tundub rahutuna.
Ikka trollid,
Vöi möni auto vurab,
Vöi möned kollid,
Seal linnapeal on ulal,
Sest mönel lollil seal po tuba.
Mul on,
Aga m lollil’ mollil’ tollis ei anta linnaluba
Ja ma kambris kodutuna,
Konutan kui körvalkonku onu Jura,
Kel srokki 15 konutatud on juba.
Kui on oma tuba, siis on oma luba.

A mo tuba on mo kuritegude summa,
Elulelude fortuuna,
Mo tuuma psüühilise surma
taasündide tulva Bermuuda.
Hei kuula.
Kuis aeg inimest luurab.

Just siin praegu ja nüüd

Mo paturegister pölegu tuhaks,
Kunagi, millalgi löppen ma mullaks,
Kuid enne seda oma tinase mina ma
nagu alkeemik ehk põletan kullaks

Kommenteeri