Suur taevakara, jäärund äiksetill,
kui stalaktiite müristab
Ma suu ammuli, ei suuda hingata, saan talireipi
Lumekuninganna teeb sextape’i
Siin kuskil Ussisoo kandis
Terralised lumemoodulid veerevad maanteel
Kül pehmellt, aga hetkel tundub see
Nagu peksaks metallist kurikaga vastu
Eiffeli torni
Ma ei tea kuhu poole minna või kuhu minekul oldi
Ja kell on olnud pool neli öösel järjest
juba mingi nädala

Sama koht, sama ilm, sama pimedus, sama aeg
Põhjamaine Pandemoonium!
Isegi Juhan Liiv suutis lõpuks leida
Koha kust sai sooja leiba
Üks vana Datsun möödus must, mille juht
pobises,
Et ma olen kindlalt üks vendadest
Paalbergidest või midagi
Ma arvan nii! Kindlasti! Külglibise kraabi, debiil!
Oma Datsuniga! Kuidas sa selle üldse käima
said?

Kuidas see on võimalik, et ma kuhugi ei jõua?
Kuidas see võimalik on, et ei tule hommikut?
Kuidas on see võimalik on, et ma üldse olen siin?
Ja miks? Siin kuskil Ussisoo kandis….